neljapäev, 13. november 2008

Filosoofia!? :D

Mõnele on võibolla naljakas, mõnele kindlasti mitte:

Uks vajus lahti ning hõbehallide karvadega kaetud peanupp piilus salapärase ilmega hämarasse ärklituppa. Seejärel astus sisse aastatepikkuse kasvukogemusega küüntest pungil jalg, mis õnneks oli varjatud ühe üpris kahtlase sussipaari ühe isendiga ning seejärel nõjatas uksest sisse kogu ülalmainitud kremplit omav kogu – täpselt 49 aastane Vladimir. Vladimir oli psühhopaat. Seda teadsid kõik tema pereliikmed ning sõbrad. Sellepärast nad temast eemale hoidsidki. Õigem oleks öelda, et õigupoolest polnudki Vladimiril sõpru. Tegelikult polnud tal ka pereliikmeid ning ta elas ihuüksi koos oma kolme poja ning naisega. Vladimir oli vaimselt terve ning see väljendus ka tema imetabases oskuses mängida klaverit mõlema käega. Ja seda laitmatult. Miks otsustas Vlad siiski leiba hakata tsirkuseartistina teenima, jääb teie endi otsustada. Noh, igastahes vajus Vladimir ülehelikiirusel uksemademelt diivanile ning lülitas sisse Postimehe. Klõpsides nuppe vahetusid Postimehe kanalid. Küll leidus seal uudiseid ja filme, ent ka igasuguse vägeva kvaliteettoodangu reklaami. „Blah,” ütles Vlad ning viskas sussid jalast. Alles nüüd paljastusid need metsikud küüned. Kahjuks aga oli Vladimir need hommikul ära lõiganud ning nüüd ei saa sellest suurest šõust vist asja, mille reklaamimise peale ma tohutuid summasid olen kulutanud. See selleks. Kuigi raske on sellest mööda vaadata. Okei, Vladimir viskas jalast ka teise sussi, mille agarad kodupäkapikud kiiresti diivanijalutsist minema vedasid. Kuhu? Kes seda teab. Siis avanes aken ning sisse astus naabrimees, Oksana. Oksana oli Vladimiri hea sõber. Nagu juba minisin, siis Vladimiril oli palju sõpru. Oksanal sõpru polnud – Oksana oli psühhopaat. Erinevalt Vladimirist. Sellepärast Vladimir ka Oksanaga ei suhelnud. Nad ei käinud üksteisel isegi kunagi külas. Ja toas, kus Vladimir istus, polnud akent mitte kunagi avatud. Mitte, et see kinni oleks kiilunud. Ei. Hoopis selleks, et õhku sisse ei tuleks. Nimelt oli tegu ühe keskpärase vaakumtoaga. Tuba oli ühenduses peenikese voolikuga, mille teisest otsast korki päästes võis seda edukalt kasutada tolmuimejana. Kust Mari küll sellised mõtted võtab? Ta on vist psühhopaat.

2 kommentaari:

Taavi "Huah" ütles ...

Filosoofia?!

Marx ütles ...

No on selline filosoofiline tekst, mis hästi ära kammib :D