Arutluse kirjutamine

Kuna meil klassis teevad suht paljud eksameid, mis nõuavad arutlust, siis panen siia väikese juhendi, kuidas minu arvates peaks arutlust kirjutama. Iseasi kas teda kõigil vaja läheb, aga vähemalt on ta olemas, sest olen siit-sealt kuulnud et selline asi võiks olemas olla. Ma olen oma arutlusi suht palju laiali jaganud, aga soovi kõrral võin mõne näitena ka arvutisse lükata.


Ühiskonnas või ajaloos arutluse kirjutamine eeldab mõningaid teadmisi teemast ja eelkõige nende teadmiste organiseerimist mingi väite või probleemi arutamiseks. Esimene asi on mõista mida teema nõuab ja kuidas püstitada probleem – kogu sinu kirjutise tuum. Kui teema on üldine, näiteks “Prantsusmaa 20. Saj. teisel poolel“ siis on mööda kirjutamise oht väike, aga mingi kitsama teema puhul võib teadmiste puudumise tõttu kalduda liiga suure ringiga teemast kõrvale. Oht on ka teada liiga palju, või nende teadmistega laiamine...siis kipub arutlus rohkem ajalooõpiku kuju võtma ja on pigem jutustav kui midagi arutlev.

Kõik põhimõtted mis on olulised kirjandis, on olulised ka arutluses.

1) Sissejuhatus-tutvustad mingit ajaloolist tausta või kirjutad teema natuke lahti. Oluline on püstitada probleem. Minu arvates on kõige lollikindlam panna see sissejuhatuse lõppu küsimuse vormis, aga annab ka teistmoodi. Ära siin erilisi näited too, kirjuta paar lauset probleemile sissejuhatuseks ja sellele kohe probleem, ehk mille üle arutlema hakkad, järgi. Kõik, ära üle pinguta, alusta uut lõiku.

2) Sisu: Kivisse raiutud põhitõde: väide, näide järeldus. Saab ka erilisemalt, aga mina eelistan lihtsamaid vorme, sest kunagi ei tea kes sinu eksami arutlust loeb. Sisu võiks olla 2-3 lõiku, mis igaüks läheneb teemale oma nurga alt, aga samas ka annavad põhiprobleemile väited ja näiteid. Just sisus peab välja tulema kui hästi sa teemat valdad. Ära hakka poole lõigu pealt teist nurka sisse tooma. Kui leiad selleks vajaduse, siis pane see mõte kõrva taha ja kirjuta sellest järgmine lõik. Lihtsuses on võti, lõik koosnegu väitest näitest ja järeldusest. Seda ei saa liiga palju korrutada...väide, näide järeldus.

Mis kurat on üldse väide? Toon näite teemal „Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid“ . Esimene lõik algab: Üks tähtsamaid ühiskonna komponente on inimesed ise, kes loovad ühiskonna milles nad elavad. Kui inimestel pole õiget mentaliteeti, muutub jätkusuutlik areng raskeks kui mitte võimatuks. See oli lõigu esimene osa ehk väide tähtis ühiskonna komponent on õige mentaliteediga inimesed, lihtne.

Sellele järgneb näide. Kui sisulisi väiteid või mõtteid on vähe, siis võib vabalt näidete pikkusega liialdada, et üldist arutluse pikkust suurendada. See aga ei ole soovitatav, sest arutluse üks positiivseid külgi ongi tema konkreetsus ja vähene mullipuhumine võrreldes kirjandiga.

Näide: Näiteks on Põhja-Euroopale iseloomulik mentaliteet loonud parimad heaoluriigid maailmas. Vastupidiselt sellele on paljudes Aafrika riikides säilinud tribalism(hõimlus) hävitanud lootused luua jätkusuutlik ühiskond, sest hõimude vahelised tülid võivad kukutada valitseva võimu, olenemata selle vormist. Siin on siis näitena välja toodud, mis mentaliteedid teatud kohtades valitsevad ja kuidas need on arengut mõjutanud. Muidugi võib ka otse Rootsit võrrelda Somaaliaga, või hoopis mingi muu näite leida. Kõik oleneb mis sulle hetkel pähe tuleb. Peaasi, et see näide vale või vastuoluline ei oleks.

Lõigu lõpetab järeldus, mille teed näidete alusel. Järeldus on sama mõttega mis väide, ainult et kasutad teist sõnastust.

Näide: Seega on ühiskonna esimeseks vajaduseks koostöö erinevate inimeste ja gruppide vahel.

Ongi kogu lõik, korda protsessi teise nurga alt veel korra või kaks ning võidki liikuda edasi kokkuvõtte kirjutamisele.

3) Kõige olulisem on meeles pidada, et kokkuvõte vastab sissejuhatuses esitatud küsimusele. Võib kasutada ka sisulõikude väiteid. Paar lauset, vasta küsimusele, ei midagi keerulist. Ära too sisse teist nurka, mida pole varem puudutanud.

Näide: Ühiskond toetub oma liikmetele ja nende koostööle. Kui puudub koostöö ja valitseb sisemine hõõrdumine ühiskonna elementide vahel, siis vähendab see võimalusi jätkusuutlikuks arenguks. Seega on jätkusuutlikkuseks vajalik koostöö ja vabadus seda koostööd arendada.

Võib ka pikemalt ja keerulisemalt, aga kui minna liiga pikaks siis on suurem oht eksida. Nagu öeldud, lihtsuses on võti.

Veel kasulikke linke Arutluse kirjutamise teemal.

http://209.85.129.132/search?q=cache:nwYP3AsnqiYJ:www.pyynsi.edu.ee/oppematerjalid/kuidas_kirjutada_arutlust.pdf+kuidas+kirjutada+arutlust&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&client=firefox-a

http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/arutluse_kirjutamine.html